S?da ei ole naise n?gu

Juba IV sajandil e.m.a s?disid kreeka v?gedes Ateenas ja Spartas naised. Hiljem k?isid nad Makedoonia Aleksandri s?jaretkedel. Vene ajaloolane Nikolai Karamzin on kirjutanud: „Slaavlannad k?isid vahel s?jas koos isade ja meestega, ega kartnud surma: nii leidsid kreeklased 626. aastal Konstantinoopoli piiramisel tapetud slaavlaste hulgas palju naiste surnukehi. Ema valmistas lapsi kasvatades neid s?jameesteks saama.“ Inglismaal hakati aastatel 1560 kuni 1650 rajama hospidale, kus teenisid naiss?durid. Esimese maailmas?ja ajal v?eti Inglismaal naisi juba Kuninglikesse ?huj?ududesse, formeeriti Kuninglik autotranspordi abikorpus ja naisleegion – kokku sada tuhat inimest. Ka Venemaal, Saksamaal ja Prantsusmaal asusid paljud naised t??le s?jav?ehospidalides ja sanitaarrongides. Teises maailmas?jas oli aga maailm naiste kui n?htuse tunnistaja. Naised teenisid k?ikides v?eliikides juba paljudes maailma maades: Inglise armees 225 tuhat, USA armees 450 kuni 500 tuhat, Saksa armees 500 tuhat … N?ukogude armees s?dis umbes miljon naist. Nad omandasid k?ik s?jav?elised erialad, sealhulgas ka need, mida peeti k?ige rohkem meeste aladeks. Tekkis koguni keeleprobleem: s?nadel „tankist“, „jalav?elane“ ja „automaatur“ polnud tollal naissugu, sest seda t??d ei olnud naised veel kunagi teinud. Naissoost s?nad s?ndisid seal, s?jas … Nobelist vaatleb teoses naiste osa Teises maailmas?jas ja s?ja osa naiste elus.