Sünge fantaasialugu, kolmest omavahel tihedalt seotud jutust koosnev kogumik „Kaarnalaul“ on Manfred Kalmsteni teine raamat palju tunnustust kogunud jutukogu „Raske vihm“ (2020) järel. 2012. aastal oma esimesed lühilood avaldanud kirjamees on viimase nelja aasta jooksul võitnud oma juttude ja jutustustega kolm korda Eesti ulmeauhinna Stalker, mis on kindlaim märk lugejate soosingust. „Kaarnalaulu“ peategelaseks on salakaubavedaja Haldemar ja tema nooruke protežee Gail, tütarlaps, keda kutsutakse Kaarnaks. Nad on põgenikud uhkest ja võimukast, ent üleöö dramaatiliselt hävinenud Aekadionist, ning samas ka viimane lootus selle taastamiseks. Nende omavahelised suhted ja neid kujundanud minevik selles kummaliselt moodsas fantaasiamaailmas, kus suitsetatakse sigarette ja kantakse päikeseprille, on aga enam kui keerulised. „Kaarnalaul“ on traagiline lugu ambitsioonidest, mis viivad ühe maailma hävinguni, ning hinnast, mida selle eest tuleb maksta.
Sünge fantaasialugu, kolmest omavahel tihedalt seotud jutust koosnev kogumik „Kaarnalaul“ on Manfred Kalmsteni teine raamat palju tunnustust kogunud jutukogu „Raske vihm“ (2020)…
Äkitselt ahtri suunas vaadates langes mu unine pilk millelegi hoopis erakordsele ja jõledale. See polnud midagi muud kui grootmasti taglasest veidi ahtri pool üle tüürpoordi reelingu laeva astuv mehekujutis. ... Inglise ulmekirjaniku William Hope Hodgsoni (1877-1918) looming kuulub kahtlemata angloameerika fantastika klassikasse. Tema napi üheteist aasta jooksul kirjutatud tekstid on muutunud krestomaatiliseks ning leidnud rohket jäljendamist.
Äkitselt ahtri suunas vaadates langes mu unine pilk millelegi hoopis erakordsele ja jõledale. See polnud midagi muud kui grootmasti taglasest veidi ahtri pool üle tüürpoordi…
See on neljas lugu Nikita Ivašovi tegemistest paralleelmaailmas, mis väga sarnaneb vene muinasjuttudega. Meenutagem, sattus meie nooruke militsionäär sinna lihtsalt nii, et laskus ühel päeval tavalises Moskva-lähedases külakeses keldrisse ja leidis end hoopis Baba Jagaa keldrist. On talv ja Nikita on õpetanud kohalikud hokit mängima, lisaks plaanib tsaar naist võtta. Paraku kaob hokimängu auhinnaks mõeldud kuldkarikas ja veidraid asju hakkab juhtuma ka üle maailma kohale sõitnud pruudikandidaatidega. Nii et korraga on unine talv Nikitale jälle mõistatusi ja ohte täis. Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Sari: Sündmuste Horisont.
See on neljas lugu Nikita Ivašovi tegemistest paralleelmaailmas, mis väga sarnaneb vene muinasjuttudega. Meenutagem, sattus meie nooruke militsionäär sinna lihtsalt nii, et laskus…
16-aastane Saskia on sunnitud vägivaldse isa eest põgenedes koos ema ja väikevennaga vanaema juurde kolima. Kuid vanaema näägutamise ja õelutsemise peale pageb Saskia lähedalasuvasse soometsa ja kohtab seal salapärast tüdrukut. Too väidab end olevat Saskia tädi Liina, kes uppus just sellesse turbaauku, mille pervel Saskia kükitab… Liina tutvustab Saskiale soometsa ning meelitab ta võlumaailma, kus seiklevad kuningatütred, haldjaprintsid ja kahe peaga lohed ning kus reeturlikkust kohtab sama sagedasti kui üllust ja südameheadust. Häli Kivisild sündis ja kasvas Eestis, kus ta sai ka magistrikraadi inglise keele ja kirjanduse alal. Viimased aastad on ta elanud Mehhikos koos abikaasa ja kahe eelteismelise tütrega. Ta kirjutab peamiselt fantaasiat ja ulmet, mis on vürtsitatud kröömikese õudusega. „Saskia läheb metsa“ on tema debüütromaan.
16-aastane Saskia on sunnitud vägivaldse isa eest põgenedes koos ema ja väikevennaga vanaema juurde kolima. Kuid vanaema näägutamise ja õelutsemise peale pageb Saskia…
Fritz Leiberi jutukogu „Mõõgad ja nõidus“ on kirjaniku kuulsaimast tegelastepaarist Fafhrdist ja Hallist Hiirepüüdjast rääkiva seitsmeköitelise sarja esimene osa. Sari sai alguse 1939. aastal ja on üks fantaasiakirjanduse mõõga-ja-maagia alažanri tüvitekste, oma kõrge üldkirjandusliku taseme ja iroonilise stiili poolest moodsa sünkmorni fantasy üks suurimaid mõjutajaid. Fafhrd on jõmmist palgasõdur ja Hall Hiirepüüdja sulihingega varas, läbi nende silmade uurib kirjanik inimhinge tühisemat ja räpasemat külge, need kangelased on anti-tolkienilikud tähenduses, et satuvad tihti pummeldama, müüdavat armastust otsima ja tühistesse kaklustesse ning tülidesse. Leiberi Lankhmari linna puhul tunneb lugeja kõigi keharakkudega isiklikult selle räpaste agulite ja tagahoovide solgihaisu ning värskelt valatud vere lõhna. Tõlkinud Triin Loide. Kaanepilt Peter Elson.
Fritz Leiberi jutukogu „Mõõgad ja nõidus“ on kirjaniku kuulsaimast tegelastepaarist Fafhrdist ja Hallist Hiirepüüdjast rääkiva seitsmeköitelise sarja esimene osa. Sari sai alguse…
„Tähevaade” on „Taevasselennu” järg. Krellid ründavad jätkuvalt inimeste asundust Detrituse planeedil. Ootamatult planeedile saabunud üsna inimesesarnane tulnukas saab maandumisel raskelt viga, kuid annab Spensale võimaluse teada saada, mis on tegelikult suures kosmoseimpeeriumis toimumas, ning omal viisil mängu sekkuda. Tõlkinud Eva Luts, Kaanepilt Meelis Krošetskin.
„Tähevaade” on „Taevasselennu” järg. Krellid ründavad jätkuvalt inimeste asundust Detrituse planeedil. Ootamatult planeedile saabunud üsna inimesesarnane tulnukas saab maandumisel…
„Asumi sõbrad“ on kogumik, mis koondab endas Isaac Asimovi jutte, tuntud kirjanike kirjutatud lugusid Asimovi loomingu ainetel ja Isaac Asimoviga seotud tagasivaateid ja mälestusi. Kogumikku kirjutanud autorite nimekiri on pikk ja muljetavaldav. Näiteks: Ray Bradbury, Robert Silverberg, Harry Turtledove, Connie Willis, Frederik Pohl, Poul Anderson, Mike Resnick, Robert Sheckley, Harry Harrison, Orson Scott Card, Harlan Ellison, Norman Spinrad, Carl Sagan, Barry N. Malzberg, Sheila Finch... Kogumikus leidub näiteks järgmisi lugusid: Orson Scott Cardi lühiromaan „Põlvkonnateadlane“ kujutab Teise Asumi loomist, Harry Turtledove’i novellis „Trantori langus“ näeme Galaktikaimpeeriumi keskuse rüüstamist sõjapealik Gilmeri vägede poolt ning imperaator Dagobert VIII põgenemist, George Zebrowski loos „Asumi südametunnistus“ uurib üks ajaloolane Teise Galaktikaimpeeriumi algusaegadel Hari Seldoni ajakapsleid ümbritsevat müsteeriumit. Lisaks on siin lugusid robotitest, Susan Calvinist jmt tuttavatest tegelastest.
„Asumi sõbrad“ on kogumik, mis koondab endas Isaac Asimovi jutte, tuntud kirjanike kirjutatud lugusid Asimovi loomingu ainetel ja Isaac Asimoviga seotud tagasivaateid ja…
"See on kolmas lugu noorukese Moskva militsionääri Nikita Ivašovi tegemistest paralleelmaailmas, mis näeb välja nagu elustunud vene muinasjutud. (Sattus ta sinna imelihtsalt – laskus ühel päeval suvalises külakeses keldrisse ja avastas end hoopis Baba Jagaa elamise alt...) Kõigepealt, nagu ikka, on ta hädas kukega, kes äratuskellana on küll efektiivne, kuid kipub ütlemata vara une rikkuma. Ja Baba Jagaa, kohaliku miilitsajaoskonna agar ja asendamatu kaastööline, räägib, et poissmehepõli ei ole ikka õige... Ja siis kutsutakse Nikita lossi – kadunud on olulised joonised. Nagu ikka, selgub uurimise käigus, et kõik on palju keerulisem, kui alguses paistis, ja kaalul on vähemalt maailma saatus."
"See on kolmas lugu noorukese Moskva militsionääri Nikita Ivašovi tegemistest paralleelmaailmas, mis näeb välja nagu elustunud vene muinasjutud. (Sattus ta sinna imelihtsalt –…
"21. sajandil avastasid meie päikesesüsteemi end gewtakideks nimetavad inimesed. Esimene sõbralik kontakt lõppes katastroofiliselt nii maalastele kui gewtakidele. Maalased said aga enda käsutusse uued tehnoloogiad ja teadmised ja hakkasid innukalt uurima ja koloniseerima nii päikesesüsteemi kui lähimaid tähesüsteeme. Maa keskkonnaseisund halvenes, puhkesid sõjad ja paljud inimesed põgenesid kosmosesse. Neljanda aastatuhande alguseks on olukord Maal rahunenud. Ent kosmos on lisaks kõigele muule täis igasugust veidrat inimeste unustatud kola. „Meeleheite valem” võtab loo üles kohast, kus „Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist” lõppes. Dr Leathercord rebiti välja kolkamaailma ülikooli teadlaseelust, kui teda süüdistati oma naise mõrvas. Vangla asemel sattus ta hoopis palgasõdurite kosmoselaevale ning peadpööritavatesse seiklustesse, millesse on segatud nii gewtakid, tähtedevahelist liiklust kontrolliv Gild kui ÜRO. Ta leidis ja kaotas uue armastuse ja sattus lõpuks koos kaaslastega lõksu Gulagi-nimelisel planeedil. Sealt tuleb iga hinna eest minema saada..."
"21. sajandil avastasid meie päikesesüsteemi end gewtakideks nimetavad inimesed. Esimene sõbralik kontakt lõppes katastroofiliselt nii maalastele kui gewtakidele. Maalased said…
Sari: Sündmuste horisont. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Manfred Kalmsten sai ulmelugejate hulgas laiemalt tuntuks Eesti Ulmeühingu väljaantava auhinna Stalkeri võiduga 2018. aastal jutuga „Raske vihm“. Järgnes Stalkeri võit 2020. aastal jutuga „Lumemarjaveri“. See jutukogumik on autori debüütraamat, siin on nii fantaasia-, teadusliku fantastika kui õuduslugusid. Jutukogu jutud: „Raske vihm“, „Kuuekandjad“, „Lumemarjaveri“, „Loheisand“, „Vampiiriprobleem ja selle mõnetine lahendus“, „Valitsusaeg I – Kroonitants“, „Valitsusaeg II – Kuningaringlus“, „Põgeneda rottidelinnast...“, „Optimus – plekid paradiisil“, „Tundmatu surm“, „Murtud Süda“. * Trepp krigises, oli astumise all ligane ja alla jõudes nägi Sleiknir, et terve kelder oli üks mükokoloonia. Nii põrand, lagi kui ka seinad olid kaetud Sleikniri jaoks tundmatut liiki seentega, mis jalge all kummina vetrusid ning milles hõõgusid rohelist valgust heitvad seenekristallid. Keset seenevälja kõrgusid üksikud püramiidjad, hiiglaslike sipelgapesade sarnased seenekühmud, ülekülvatuna neist samadest rohelistest pärlikestest, mis ta taskulaterna valguse varjutasid.
Sari: Sündmuste horisont. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Manfred Kalmsten sai ulmelugejate hulgas laiemalt tuntuks Eesti Ulmeühingu väljaantava auhinna Stalkeri võiduga 2018. aastal…
Brandon Sandersoni romaanis „Taevasselend“ („Skyward“) on toimunud tervet galaktikat hõlmav kosmoselahing, milles inimesed on lüüa saanud ja sunnitud pagema Detrituse-nimelisele planeedile. Seal peituvad nad koobastesse, kuhu jäävad lõksu terveteks inimpõlvedeks, samal ajal kui planeeti ründavad salapärased võõrad tähelaevad. Koobastes kasvab ka piloodi tütar Spensa, kelle isa kohta räägitakse, et ta on kunagi lahingust põgenenud ja oma pere häbisse jätnud. Hoolimata kaaskodanike põlastusest püüab Spensa samuti piloodiks saada, et tulnukatega võidelda, teada saada, mis isaga juhtus, ja aidata inimkonnal püsima jääda.
Brandon Sandersoni romaanis „Taevasselend“ („Skyward“) on toimunud tervet galaktikat hõlmav kosmoselahing, milles inimesed on lüüa saanud ja sunnitud pagema Detrituse-nimelisele…
Tõlkija Tatjana Peetersoo Sari: Sündmuste Horisont Tsaar Gorohhi salajuurdlus, teine osa See on teine osa noorukese militsionääri Nikita Ivašovi tegemistest maailmas, mis meenutab üsna äratuntavalt vene muinasjutte. (Sattus ta sinna lihtsalt nii, et laskus ühel päeval kusagil külakeses keldrisse ja avastaski end hoopis mujalt...) Sel korral näib alguses tegu olevat veidrate ja tühisena näivate vargustega – ladudest kaob must kangas. Ent nagu ikka, pole miski nii, nagu alguses paistab, ja jälle tuleb meie tublil leitnandil päästa terve tsaaririik, ja võib-olla kogu maailm. Ja seda peamiselt kohaliku miilitsaosakonna abil, mis koosneb talle abiliseks antud vägilasest Mitkast ja Baba Jagaast, kelle juurde on Nikita majutatud.
Tõlkija Tatjana Peetersoo Sari: Sündmuste Horisont Tsaar Gorohhi salajuurdlus, teine osa See on teine osa noorukese militsionääri Nikita Ivašovi tegemistest maailmas, mis meenutab…
Vene autorite jutukogumik. Koostanud ja tõlkinud Veiko Belials. Sari: Sündmuste horisont. 256 lk. Raevu päevade teise valiku siduv motiiv, nagu pealkirigi ütleb, on sissetung. See võib tulla kosmosest või hoopis lähemalt, teistsugusest dimensioonist või meie endi hulgast, aga igal juhul sunnib see inimesi tegema valikut, avab nende olemuse, sunnib seisma silmitsi raevu päevadega. Just seetõttu on selles valikus koos nii lootus kui lootusetus, traagika ja romantika, tillukesed kangelasteod ja suured pettumused, aga ka mõtestatud ja mõttetud eneseohverdused. Ja jääb igaühe enda otsustada, kas me oleme „maailma parimad kiskjad”, nagu ütleb ajakirjanik Enguerrand „Lõõmavas juunis”, või „kõrgkultuurne rass, kellel puudub agressiivsus teistlaadi mõistusliku elu esindajate vastu, rahu ja headuse kandjad, tõrvikuleek pimeduses”, nagu väljendub minategelane Maksim Tihhomirovi jutus. Ja kas see viimane määratlus on tõsine või iroonilis-sarkastiline.
Vene autorite jutukogumik. Koostanud ja tõlkinud Veiko Belials. Sari: Sündmuste horisont. 256 lk. Raevu päevade teise valiku siduv motiiv, nagu pealkirigi ütleb, on sissetung. See…
Harry Dresdeni sarja neljandas romaanis kurvastab Harry Susani lahkumise pärast, mida ta peab enda süüks, ei maga ega söö ja teda ähvardab korterist välja tõstmine. Kuid ta vaenlased ei lase tal masenduses endasse tõmbuda – ta on sunnitud vastu astuma Võlurite Nõukogule, milles arutatakse Punaste Vampiiride ultimaatumit: saata neile Harry Dresden või läheb sõjaks. Lisaks saabub tema juurde klient, kes teeb talle pakkumise, millest ta ei saa keelduda – välja uurida, kes mõrvas kohaliku kunstniku Ronald Reueli.
Harry Dresdeni sarja neljandas romaanis kurvastab Harry Susani lahkumise pärast, mida ta peab enda süüks, ei maga ega söö ja teda ähvardab korterist välja tõstmine. Kuid ta…
„…inimesed – koletislikud, geniaalsed, julmad looduse loodud olevused, kes olid sellesama looduse üle võimu saanud, kuid ei kasuta seda võimu mitte kõige elava hüvanguks…“ Need read loost „Teine kolonisatsioon“ sobivad hästi motoks kogumikule, mis koondab peamiselt sel sajandil vene keeles kirjutatud lühijutte ja jutustusi. Erinevalt eelmistest kogumikest („Me armastame Maad“ 1 ja 2) näitab see üsna tumedatest toonides antoloogia inimesi teisest küljest. Kuigi pendel on liikunud teise serva, on mõtteliselt tegu ikkagi sama teemaga, mis „Me armastame Maad“ kogumike puhulgi. Ka see kogumik lahkab sama küsimust: mis või kes on inimene? Autorid ja jutud: Sever Gansovski. Raevu päev Sergei Lukjanenko. Rong Soojale Maale Tim Skorenko. Revanš Kirill Benediktov. Koletis Andrei Tepljakov. Naabrid Andrei Livadnõi. Teine kolonisatsioon Aleksandr Batšilo. Mittevajalikud Aleksandr Buškov. Ja nad püüdsid loomi seal Julia Ostapenko. Kuninglik jaht Juri Poguljai. Ökokeskus
„…inimesed – koletislikud, geniaalsed, julmad looduse loodud olevused, kes olid sellesama looduse üle võimu saanud, kuid ei kasuta seda võimu mitte kõige elava hüvanguks…“ Need…
Andrei Beljanini tuntud vene mütoloogia ainelistes detektiivi- või spioonilugudes satub miilitsa nooremleitnant Nikita Ivašov otse nõidade, elavate surnute ja muude sarnaste tegelaste keskele vene külaühiskonda. Seal värbab tsaar Gorohh ta oma teenistusse. Kuritegude uurimisel ja vaenlaste salajase sissetungi takistamisel aitavad Nikitat võimekas vanaproua Baba Jagaa ja vägilasekasvu külanooruk Mitja.
Andrei Beljanini tuntud vene mütoloogia ainelistes detektiivi- või spioonilugudes satub miilitsa nooremleitnant Nikita Ivašov otse nõidade, elavate surnute ja muude sarnaste…
„Lõhenenud inimkond“ on maailmakuulsa „Vanamehe sõja“ sarja viies raamat. Varasemad neli raamatut on nii või teisiti John Perry lood, siin aga tegutseb peamiselt ta sõber Harry Wilson, kes oma sarkasmi ja nutikusega Johnile sugugi alla ei jää. Inimkond on lõhenemise äärel ja tegutseb salapärane vaenlane, kes püüab iga hinna eest seda lõhet süvendada.
„Lõhenenud inimkond“ on maailmakuulsa „Vanamehe sõja“ sarja viies raamat. Varasemad neli raamatut on nii või teisiti John Perry lood, siin aga tegutseb peamiselt ta sõber Harry…
Jätkuvad palgamõrvar Vlad Taltose seiklused maailmas, kus inimesed on allasurutud rahvas ja maailma valitsevad Dragaera võlurid. Vlad Taltose seikluste romaan „Draakon“ järgneb ajaliselt kohe romaanile „Taltos“ – Vlad on koos dragaeralaste Morrolani ja Alieraga naasnud Surnute Radadelt ja leiab oma hämmastuseks, et ta uued tuttavad pakuvad talle tööd ja raha ja seetõttu ka uusi huvitavaid vaenlasi. Ja oma veelgi suuremaks hämmastuseks leiab ta end äkki sõjaväljalt, viimasest paigast, kus üks endast lugupidav palgamõrvar olla tahaks. Vladil jääb üle loota vaid oma taibukusele ja oma teravakeelsele lohesarnasele kaaslasele – Loioshile.
Jätkuvad palgamõrvar Vlad Taltose seiklused maailmas, kus inimesed on allasurutud rahvas ja maailma valitsevad Dragaera võlurid. Vlad Taltose seikluste romaan „Draakon“ järgneb…
See on noore Isaac Asimovi esimene romaan, mis pani aluse Galaktikaimpeeriumi romaanidele ja Asumi sarjale. Ühel hetkel on Joseph Schwartz õnnelik pensionileläinud rätsep Chicagos, 1949. aastal. Järgmisel on ta abitu võõras Maal esimese Galaktikaimpeeriumi kõrgajal. Maa, nagu ta varsti teada saab, on stagnatsioonis, vaid kivike taevas, mida põlgavad kõik 200 miljoni Impeeriumi planeedi asukad, sest Maa inimesed julgevad väita, et see on inimkonna päriskodu. Ja Maa on vaene, suurte radioaktiivsete piirkondadega – nii vaene, et kõik Maa elanikud peavad kuuekümneselt surema. Joseph Schwartz on kuuskümmend kaks.
See on noore Isaac Asimovi esimene romaan, mis pani aluse Galaktikaimpeeriumi romaanidele ja Asumi sarjale. Ühel hetkel on Joseph Schwartz õnnelik pensionileläinud rätsep…
«Öine vahetus» (Night Shift; 1978) on õuduskirjanduse kuninga ja 20. sajandi kõige menukama ulmekirjaniku Stephen Kingi esimene ja kriitikute ning fännide hinnangul ka tema kõige parem novellikogu. Selles on tunda noore Stephen Kingi värskust, jutud on eelkõige ehedad ja karged, tihti novelliliku lõpplahendusega. «Öine vahetus» sisaldab 20 Kingi varase loomeperioodi tuntumat pala nagu «Öine vahetus», «Ma olen uks», «Maisi lapsed» ja «Jerusalem’s Lot». Mitme selle kogumiku loo järgi on tehtud populaarseid õudusfilme, näiteks maailmakuulus «Children of the Corn» (1984, 2009), «Maximum Overdrive» (1986) ja «The Lawnmower Man» (1992).
Lisaks Cthulhu-õudusele ja lovecraftilikule Uus-Inglismaale kohtame selles kogus õõvastava ökosüsteemi moodustanud hiidrotte, teistelt planeetidelt kaasa toodud tulnukõudust, peopessa tekkivaid silmi, ellu ärkavaid mängusõdureid oma hirmuäratava lahingarsenaliga, teadvuse omandanud masinaid, laste usukultusgruppi maisipõllul ja paljut muud hirmutavat ning õudustäratavat.
«Öine vahetus» (Night Shift; 1978) on õuduskirjanduse kuninga ja 20. sajandi kõige menukama ulmekirjaniku Stephen Kingi esimene ja kriitikute ning fännide hinnangul ka tema kõige…
