Minu robot

„See on minu robot. Ma ehitasin selle ise. Tegin ise pea, keha, k?ed ja jalad. Minu robot on v?ike. Ta seisab kirjutuslaual pliiatsitopsi k?rval. Ta ei oska k?ndida. Ta ei k?i minuga kaasas. Ta ootab mind minu toas. Ma kutsungi teda niimoodi – robot –, sest rohkem roboteid mul ei ole. Ta ei saa kellegi teisega segi minna.” &t;br/&t; Selles raamatus on kaks peategelast – laps ja robot. Robot oskab ?igel ajal r??kida ja ?igel ajal tasa olla. Ta oskab kuulata ja n?u anda. Ta saab lapsest aru ja laps saab temast aru, ehkki robot ajab k?neldes s?nad sassi. Sellise roboti m?istmiseks on vaja just sellist last. &t;br/&t; S?na „robot” kasutuselev?tust m??dub 2021. aastal 101 aastat. S?na v?ljam?tlejate ja esmakordsete kasutajate au kuulub tšehhi kirjanikele, vendadele Josef ja Karel Čapekile. &t;br/&t; Sandra Heidovi sulest on varem ilmunud raamatud „Ema, kes armastas kaua magada” ja „Lapsed ja natuke vanemad”. Tema lastejutte on avaldatud ajakirjas T?heke.