Minu Los Angeles

Ma pole enam kaksk?mmend, pole kolmk?mmendki, olen veel rohkem. Selles vanuses inimesed abielluvad, ostavad maju, saavad lapsi, juhivad firmasid ja vahetavad v?lja oma kolmanda auto. Mul pole ?htegi neist asjadest. Mul on s?learvuti, ?ks maal, telefon, krediitkaart, ?ppelaenuv?lg, espressokann ja kolm kohvrit?it riideid.…ja kortsus lennupilet Los Angelesse. Millesse ma k?ll end m?ssinud olen? Pirtsakad eputrillad. Gluteenitalumatus. Mudalaviinid. L?gismaod, nii otseses kui kaudses m?ttes. Liiklusummikud. Kusehais. Kuldsed p?ikeseloojangud. ?hku rippuma j?etud lubadused.Surun tossud jalga ja lidun k?rvetava p?ikese k?es higistades esimese matkarajani. „Loool-laaaa-kaaas!“ kisab pundunud jalgadega kodutu taustaks. Teadagi, t?na on teisip?ev. Pr?gip?ev. Telefon suriseb tagataskus, idakalda kontoris on paanika. Ots ringi ja koju tagasi. Astun tavalisse, t?iesti ebareaalselt jaburasse p?eva. Mis siis t?na? J?lle kits t?naval v?i tuleb Tiibeti munka rahvusparki transportida? V?hemalt linn ei p?le ja maa pole ka jalge all t?kk aega v?risenud. Oh, Los Angeles, sa imeilus veider vasikas! Sa hoiad mind kikivarvul. Vibreerid igas mu rakus erinevalt ja tuletad meelde, et olen elus.