Nad upuvad oma emade pisaratesse

?hel talve?htul sisenevad kolm terroriorganisatsioonile Daesh truudust vandunud inimest G?teborgi raamatupoodi. Sinna on kutsutud esinema koomiksikunstnik, r??gitakse s?navabadusest ja jumalateotamisest. Kunstniku esinemise katkestab p?stolipauk, puhkeb paanika ja k?ik poes viibijad v?etakse pantvangi. Kuid ?ks kolmest r?ndajast, noor naine, kelle ?lesandeks on v?givalda filmida, p??rdub r?nnaku ajal oma kaaslase poole ja sosistab: „K?ik on vale. Me ei tahtnud siia tulla. Me peaksime jalga laskma.“ Kaks aastat hiljem kutsub seesama naine kohtups?hhiaatriakliinikusse kirjaniku, kelle raamatuid ta on lugenud. Ja kirjanik l?heb, ehkki vastumeelselt, sest tahab tuua selgust m?steeriumisse, kuidas sattus Belgia t?druk ?kki Rootsi, m?letamata oma nime ja oskamata enam oma emakeelt. „Nad upuvad oma emade pisaratesse“ on lugu t?nap?eva maailmast, lootusest ja lootusetusest, s?prusest ja reetmisest. See on d?stoopia apartheidi?hiskonnast, kus Euroopa v??rtused on muutunud totalitaarseteks t?ekspidamisteks, kuid ka lugu julgest katsest luua alternatiivseid versioone kohutavaks tulevikuks. Johannes Anyuru (snd 1979) on Rootsi kirjanik ja luuletaja. 2003. aastal deb?teeris ta luulekoguga „Det ?r bara gudarna som ?r nya”(„Uued on vaid jumalad”). Ta on avaldanud kolm luulekogu ja neli romaani, pannud luulet r?pivormi, kirjutanud ka teatrile. Teda on tunnustatud mitme auhinnaga. 2017. aastal sai ta Rootsi mainekaima kirjandusauhinna – Augustipreemia – romaani „Nad upuvad oma emade pisaratesse“ eest.