Марье Эрнитс - все книги по циклам и сериям | Книги по порядку

Aastal 2835.toimuval vilistlaste ballil t?otab noor mees Teo ?sja kohatud t?tarlapse s?dame v?itmiseks, et kingib talle Kuu. Algselt romantiliselt m?eldud lubadusest kujuneb v?lja hirmkallis suurprojekt t?hjaks pumbatud Maa kaaslaselt hinnaliste varade kaevandamiseks ja Maale kantimiseks. Projekt, mida uurimise k?igus Kuult elu avastanud Teol enam peatada ei ?nnestu, toob kaasa katastroofi ja inimkonna h?vingu Maal. Ainsatena elavad selle ?le tema arheoloogist armastatu Ida, kes iidsetes templites v?ljakaevamisi sooritab, ning kaks tillukest jaapani t?drukut. Ootamatult matriarhi seisusesse sattunud Ida otsustada j??b, kuidas tagada elu j?tkumine maa–alustes tingimustes. Marje Ernitsat (s.1948) on nimetatud eesti produktiivsemaks kirjanikuks ja nais-Kaugveriks. L?una-Eestis Kanepi vallas elav kunstnikuharidusega autor alustas kirjutamist alles vanemas keskeas, kuid on p?lvinud tunnustust mitmel romaaniv?istlusel.

40ndates aastates pereema elu muutub saatuslikult p?eval, mil ta satub orjap?lve ps??hiliselt v??rastunud ema ja poja maja keldrisse. Pere ja politsei pingutustele vaatamata ei suudeta teda seitsme aasta jooksul leida. ?hel p?eval ?nnestub tal eneselegi ootamatult p?geneda. Sellest p?evast seisab ta hoopis r?ngemate k?simuste ees: kas ja kuidas on v?imalik taastada kaotsil?inud aastaid? Kas iseennast ?les leida on enam ?ldse v?imalik? Autorist: Marje Ernitsat (s.1948) on nimetatud eesti produktiivsemaks kirjanikuks ja nais-Kaugveriks. L?una-Eestis Kanepi vallas elav kunstnikuharidusega autor alustas kirjutamist alles vanemas keskeas, kuid on p?lvinud tunnustust mitmel romaaniv?istlusel.

Oma kolmek?mnenda romaani on L?una-Eesti kirjanik Marje Ernits p?hendanud Eesti Vabariigi 100. juubelile ja valinud selle pealkirjaks Lydia Koidula tuntud luulerea. Loo tegevus toimub Eesti omariikluse algaastail vaheldumisi nii linnas kui selle l?histel maakohas.P?rast vana peremehe surma p?rib Luige talu poeg Lembit, tema ?de Erna kolib elama linna. Tartu T?tarlaste Koolis hea hariduse saanud Erna saab t??d kondiitrina, hiljem aga siirdub riigit??le. Kui ta kihlatu 1918. a Petrogradist naaseb, loodavad noored abielluda, kuid peigmeest tabab ?nnetus ja ta ei j?uagi altari ette. Noor naine t??tab p??dlikult ja raske haiguse kiuste j?uab elus iseseisvalt edasi. Vend Lembit on aga l?binisti talupidaja ning ta ei m?tlegi muust kui oma talust, maast ja kariloomadest, otsides v?imalust oma unistuste teostamiseks. Eesti oma riigi loomine, Tartus s?lmitud rahuleping ja poja s?nd innustavad teda talu majandamiseks m?ndagi uut ette v?tma, sealhulgas alustama tulutoova linakasvatamisega. P?nevaid uuendusi aitab tal ellu viia talu sulane, kes kaotas oma isatalu s?ja p?evil.Romaani tegelased on tublid Eesti inimesed, kes visa ja p??dliku t??ga panid aluse noore riigi ?itsengule ja kestmaj??misele.

Laguna valla rabametsas leitakse mahalastud p?dravasikas ja kohaliku jahimehe laip. Olukord tundub kahtlane, kuna taparelvad on kadunud ja s?ndmuskohalt ei leita ainsatki j?lge. Juhtumiga hakkab tegelema uurija Ira Tever. Peagi saab selgeks, et vallaelanike minevikku katab saladuseloor ja pea igal neist v?is olla soov metsast leitud mehega arveid ?iendada. Ira peab v?lja selgitama, kas esialgu seletamatuna n?iva m?rvam?steeriumi ajendiks v?isid olla mehe rohked armusuhted, ammune konflikt naabritega, jahimeeste omavaheline rivaalitsemine v?i veel midagi muud. «Kaks lasku» on kolmas raamat Ira Teveri juhtumite sarjast. «T?druk m?elt» ilmus 2014 ja «Mees puukastis» 2015.

Noor naisuurija Ira Tever on ?les kasvanud ja hariduse omandanud suures linnas, ometi tahab ta oma ametialast karj??ri alustada just provintsis. N?nda loodab ta vabaneda oma kuulsa eelk?ija, advokaadist isa kurikuulsast mainest, mis teda igal pool saatma kipub. L?puks leiabki noor naine oma unistuste t??koha.K?ik oleks justkui h?sti, sest ta on muretsenud endale vaikses maakonnakeskuses meelep?rase kodu, saanud sobiliku ameti ja head kolleegid. Elu maakohas on aga linnaelust sootuks erinev ja Iral tuleb paljugi senistest t?ekspidamistest ?mber hinnata ja ?ppida juurde asju, mida ?heski koolis ei ?petata. Oma esimese t???lesande sooritab noor uurija oskuslikult, aga r??m edust j??b tulemata. Ta lahendab k?ll ?ksiku metsatalu lumiselt m?elt leitud surnud t?druku juhtumi, t?estades, et see polnud enesetapp, vaid m?rv, ometi j??b teda painama ebam??rane s??tunne.

Linnast Perisp? alevisse kolinud noorpere leiab kevadel oma vastrenoveeritud korterile kuuluvast puukuurist k?ttepuude kastist surnud mehe. Kohale s?itnud uurija arvates v?is laip olla seal juba eelmise aasta talvest, aga kohaliku konstaabli s?nul pole alevis keegi kadunuks j??nud. Juhtumit m??ratakse uurima noor inspektor Ira Tever. Surnul pole nime ega n?gu ja loo lahendus tundub v?imatu, ometi suudab uurija j?uda j?lile nii mehe identiteedile kui ka sellele, kes ta sinna puukasti oli peitnud.

Ira Teveri lugude neljandas raamatus tuleb uurijal lahti harutada Köismäe vallas toimunud raske liiklusõnnetus. Järsus kurvis avarii teinud auto juht on koomas ja kaasreisijaks olnud tundmatu naine hukkunud. Jäljed sündmuskohal on hajunud, sest kriminalistide menetlusse jõuab juhtum alles nädalaid hiljem, siis, kui selgub, et hukkunud naine oli tapetud juba enne avarii toimumist. Ira kahtlustab, et toimunud avarii võis olla korraldatud mõrva varjamiseks. Asunud hukkunud naise identiteeti tuvastama, jõuab uurimine mitmesse Skandinaavia riiki. Ometi ei usu uurija Tever, et naise vägivaldse surma põhjuseid tuleks nii kaugelt otsida. Ta võtab pihtide vahele kohalikud elanikud ning avarii uurimise käigus tuleb ilmsiks veel palju muudki, mis seni kiivalt saladuses oli hoitud.

Et sõbrannadele muljet avaldada, korraldab Liina oma kolmekümnenda sünnipäeva puhul peo. Ta valib selle toimumise paigaks Läti piiri ääres üksildases paigas asuva maamõisa, sest tahab oma sõpradele pakkuda midagi väga erilist. Peojärgsel hommikul üksi ja poolalasti mererannas ärgates ei tunne ta ümbrust ära ning arvab, et sõbrad on ta maha jätnud. Peost ja läinud ööst ei suuda ta suurt midagi meenutada. Ekselnud mõnda aega tühjal rannal, leiab ta lõpuks ulualuse tillukeses räämas rannamajakeses, kus juba elab keegi. Peagi selgub, et ka mõis, kus pidu peeti, ei asu kaugel, kuid seal pole enam aisatki hingelist. Hüljatud paigast lahkumiseks võimalusi otsides leiab Liina majakeses elava võõra mehe magamisaseme peatsist tolle kirjutatud päevikud ning hakkab neid salaja lugema.

„Peep Patisoni elusõlmed“ on lugu mehest, kes sündis ühe Lõuna-Eesti kolhoosi suurfarmi esilüpsja ja karjaku neljanda lapsena ning elas kogu oma lühikeseks jäänud elu samas kohas ning samade inimeste keskel. Peebust oleks võinud kasvada tubli inimene – teadlane, muusik või kes tahes, kuid seda ei juhtunud, sest temast sai alkohoolik. Ta ei olnud õnnetu ega tundnud millestki puudust, kuid kas sellest piisas, et olla lihtsalt inimene?

Ira Tever l?heb bossi palvel uurima maakonna ??realal juhtunud lugu tapetud koerast. See tundub esmapilgul lihtsa ?lesandena, ent t?? k?igus sattub ta ise eluohtlikku olukorda, kukkudes heinamaal surnud looma j?lgi otsides mahaj?etud talukoha vanasse kaevu. Toibudes avastab ta ?udusega, et lamab pimedas augus kellegi teise laibal. Ootamatult keeruliseks muutunud juhtumit peab tema asemel asuma lahendama kolleeg Anti Saam meeskonnaga, ent see ei t?henda, et kannatanu rolli sattunud Ira saaks ise uurimisest k?rvale j??da.

Ira Teveri lugude neljandas raamatus tuleb uurijal lahti harutada K?ism?e vallas toimunud raske liiklus?nnetus. J?rsus kurvis avarii teinud auto juht on koomas ja kaasreisijaks olnud tundmatu naine hukkunud. J?ljed s?ndmuskohal on hajunud, sest kriminalistide menetlusse j?uab juhtum alles n?dalaid hiljem, siis, kui selgub, et hukkunud naine oli tapetud juba enne avarii toimumist. Ira kahtlustab, et toimunud avarii v?is olla korraldatud m?rva varjamiseks. Asunud hukkunud naise identiteeti tuvastama, j?uab uurimine mitmesse Skandinaavia riiki. Ometi ei usu uurija Tever, et naise v?givaldse surma p?hjuseid tuleks nii kaugelt otsida. Ta v?tab pihtide vahele kohalikud elanikud ning avarii uurimise k?igus tuleb ilmsiks veel palju muudki, mis seni kiivalt saladuses oli hoitud.

„Peep Patisoni elus?lmed“ on lugu mehest, kes s?ndis ?he L?una-Eesti kolhoosi suurfarmi esil?psja ja karjaku neljanda lapsena ning elas kogu oma l?hikeseks j??nud elu samas kohas ning samade inimeste keskel.Peebust oleks v?inud kasvada tubli inimene – teadlane, muusik v?i kes tahes, kuid seda ei juhtunud, sest temast sai alkohoolik. Ta ei olnud ?nnetu ega tundnud millestki puudust, kuid kas sellest piisas, et olla lihtsalt inimene?

„Jumalal ei ole aega“ on kaasaegne lugu kahest v?ga erineva saatusega ?est, kelle elu p?imub olukordades, mida kumbki neist poleks osanud ette n?ha.Aet, ?dedest vanem, on edukas ?rinaine, tema nooremal ?el Teal pole elus justkui mingeid ambitsioone. Aet on omandanud hea hariduse ning elab kiiret elu. Ta on oma neljak?mne teiseks eluaastaks saavutanud pea k?ik, mida soovis – j??b veel vaid lahutus tarbetuks muutunud mehest. Neli aastat noorem ?de Tea pole aga suutnud selleks ajaks endale isegi peret luua, elukutse omandamisest r??kimata. Ometi on nad m?lemad p?rit samast keskkonnast ja neis voolab ?histe vanemate veri. Ainus, mida neile pole v?rdselt antud, on aeg.

Inimese t?iskasvanuks saamisel on oma roll nii vanematel kui vanavanematel, ?dedest-vendadest r??kimata. Seda arengut kujundavad ?petajad, treenerid, kaaslased ja muidugi s?brad ning interneti suhtluskeskkonnad. Vaatamata tehnoloogia arengule, generatsioonide ja k?ige muu kiirele vaheldumisele on inimese elus midagi, mis ei muutu, aga kordub alati uues v?tmes: see on esimene armumine.Anabelil on k?ik olemas: turvaline kodu, hoolitsevad vanemad ja taibukas v?ikevend, s?pradest r??kimata. Miks siis ikkagi l?heb nii, nagu ei peaks? ?hel ??l ?rkab neiu v??ra maja trepi all ega suuda meenutada, kuidas ta sinna sattus ja mis temaga juhtus. K?ik n?ib justkui korras olevat, sest ta on elus ja terve, kuid tema m?lus on ?ks t?hik …

V?ikse maakooli ?petaja kolib p?rast pensionile j??mist ?hest Eesti servast teise, et vanadusp?lves oma lastele l?hemal olla. Ta planeerib maalt ?ra kolimist hoolega ette ning loodab, et saab aleviku kortermajas inimeste keskel elades veel ?he elu, et v??rikalt vananeda. Kuid oma suureks ?llatuseks peab ta taluma hoopis midagi sellist, millega polnud arvestanud – kiusamist. Kohalike meelest pole selles midagi erilist, et naabrid t?litsevad ja ropendavad ning noored samamoodi k?ituvad, aga seda vaid seni, kuni juhtub midagi, mis k?iki vapustab.

?hel ?htul p?leb v?ikese Tiiu kodutalu maani maha ning ta ema ja v?ikevend hukkuvad. Orvuks j??nud t?druk kasvab ?les v?imuka t?di peres koos t?dit?tre ja kaksikutest t?dipoegadega. Tal pole justkui millestki puudu, pigem vastupidi, sest saatuse poolt on talle antud erilised v?imed. Samas on ta ilma j??nud ema ?petuss?nadest, mida Tiiu talu naised p?lvest p?lve oma t?tardele edasi andsid. L?petanud talut?? k?rvalt Maa?likooli, j??b neiu endiselt seotuks kasuvanemate taluga, kuid iidse suguv?sa otsese j?reltulijana otsustab ta kunagise kodutalu taastada. Romaan toob haaravalt lugejani v?ikese t?druku naiseks kujunemise loo ning kirjeldab t?nap?eva maaelu r??musid ja muresid ning keerulisi inimsuhteid.

Politseiuurija Ira Teveri seitsmes juhtum &t;br/&t; Harvesteriga t??le s?itnud raiet??line leiab metsasihilt lumme mattunud s?iduauto, milles istub surnud mees. Kui selgub, et mehe surm polnud enesetapp ega seotud terviserikkega, annab politsei?lem Magnus M??r juhtumi uurimise ?llar Laksile. Kolleegi palvel tuleb Iral hakata nende kaheliikmelise meeskonna teiseks uurijaks. Erinevatest l?htekohtadest ja rollide vahetusest hoolimata hargneb uurijate ees lahti ?he mehe surmaga l?ppenud s?ndmusteahel, milles v?ib potentsiaalseks s??dlaseks pidada nii kadunukese enda pereliikmeid kui ka kohaliku v?imu esindajaid. Kummalgi uurijaist on algul juhtunust oma arusaam, millest l?puks saab siiski ?ks ?hine versioon. Loo l?pplahenduse juures ei ?llata uurijaid aga niiv?rd s??dlane, vaid hoopis p?hjus, miks selline v?igas tegu korda saadeti.

Politseiuurija Ira Teveri kuues juhtum menuautor Marje ErnitsaltLoo s?ndmustik areneb v?ikeses maakonnalinnas, kus inspektor Ira Tever juba aastaid t??tab. Tal tuleb koos jaoskonna uue ?lemaga lahendada oma kodutrepist alla t?ugatud naise surmajuhtum. V?givallatunnused laibal viitavad nii m?nelegi l?hikondsele, kuid faktiliselt pole kedagi s??distada. Ainsad tunnistajad, kes v?iksid juhtumi kohta midagi t?psemalt teada, on lapsed: naise v?ike poeg ja k?rvalmajas elav teismeline t?druk, kes laiba leidis. Naabrid pole aga midagi n?inud ega kuulnud, vaikivad v?i siis esitavad juhtunust oma versioone, mis osutuvad ebat?esteks. Nii j??b Irale mulje, nagu oleks noor naine ise teinud k?ik selleks, et m?rkamatuks j??da ning seda ka oma elu viimasel hetkel.Marje Ernitsa populaarsete inspektor Ira Teveri lugude sarjas on varem ilmunud viis raamatut: „Tapjakaev“ (2018), „J?nesehaak“ (2017), „Lask udus (2016), „Mees puukastis“ (2015) ja „T?druk m?elt“ (2014).

Reklaamiagentuuris t??tav Klara Vinter oli enda meelest edukas, sest miks muidu teda j?lgiti ja kadestati. Kes ta oma sisemiselt olemuselt oli, mida tegelikult oskas v?i tahtis, sellest polnud ta s?pradel ja tuttavatel aimugi ja keda see ikka huvitas, kui see talle endalegi midagi ei t?hendanud. Oluline oli s?ra tema ?mber ja info, mida ta oma ekraanile paiskas. Klara oli veendunud, et kui ta ei saanud reaalselt olla selline, nagu tahtis, l?i ta endast sotsiaalmeedias profiili, mis oli nii t?iuslik, et ta hakkas ka ise uskuma, et ongi selline. Hiljuti maalt linna tulnud noorel ehitajal Voldemar Paimanil polnud midagi peale oma kutseoskuste. Ta oli oma meelest k?ll juba ?ht-teist elult ?ppinud, et olla arukas ja tark v?i siis v?hemalt p??dlik ja teadlik, kuid oli asju ja olukordi, mis j?id ilmselt elu l?puni selgusetuks. &t;br/&t; Alati v?ib leida p?hjenduse, miks me midagi teeme v?i tegemata j?tame, eriti veel siis, kui ollakse noor – k?ik on ju t?lgendamise k?simus. Kui inimene ei suuda v?i ei oska ise otsustada, siis on v?ga hea, kui leidub m?ni s?numitooja, kes lihtsalt tuleb ja ?tleb, kuidas ellu j??da, kuhu edasi minna, v?i siis mil moel lihtsalt ?nnelik olla.

Inimese saatuses on palju m??ramatust, aga ka iseenda kavandatut, kuid on vaid ?ks kriteerium, mis annab v?imaluse oma soove ja unistusi t?ide viia: j??des ellu on k?ik v?imalik. &t;br/&t; Romaan on tagasivaade ?he neljak?mnendatesse eluaastatesse j?udnud naise elule. „J??des ellu“ r??gib Raine Ilmeti noorusest, mis j?i eelmise sajandi viimasesse k?mnendisse, ja naiseks olemisest uue sajandi algusest kuni t?nap?evani v?lja. &t;br/&t; Kaubanduskeskuse kassas istumist kui t??d polnud Raine unistuste nimekirjas ja tema lapsep?lves ei osanud sellist ametit isegi k?ige taiplikumad lapsed ette n?ha. T?tar Stellale polnud m?tet sellest k?igest k?nelda, sest teda ei huvitanud ema m?lestused. Temal oli muudki teha, kui piinata end minevikuga, mida tema m?lus polnud. Stella ei kommenteerinud seda, mida ta tundis, kuid m?tles, et tema tulevik saab olema teistsugune. Selleks oli tal vaja vaid ?hte: j??da ellu, ja selles osas olid nad emaga sama meelt.