Марье Эрнитс — новинки

Politseiuurija Ira Teveri kaheksas juhtum &t;br/&t; P?rast v?istlusi leitakse rannast k?rkjate vahelt teisele kohale j??nud lohesurfari r?vetatud surnukeha. Juhtumis on midagi, mis Irat p?ris korralikult ?rritab – tippsportlase surmast on tehtud lavastus! Mehe kulmud on vildikaga ?le joonistatud ja suunurgad naerule seatud, rinnaesine punase v?rviga kaetud ja parem k?si asetatud s?dame kohale. K?ike seda on tehtud oskamatu r?pakusega, aga s?num on siiski olemas, kuigi mitte ?heselt m?istetav. Kuna tegu on noore ja heas f??silises vormis noormehega, v?ib oletada, et see lavastus on seotud m?ne konkurendi k?ttemaksu v?i rituaalse meeldetuletusega. &t;br/&t; Ira Teveri lugude kaheksandas raamatus toimub tegevus uues keskkonnas. Ira on vahetanud elu- ja t??kohta ning asunud vanemuurijana ametisse oma endise kolleegi Anti Saami alluvuses, kellest on vahepeal saanud L??ne prefektuuri jaoskonnaboss. Uurimist?? k?igus tuleb Iral kohaneda uute oludega, selles endale koht leida ja vastsetele kolleegidele oma v?imekust t?estada.

Inimese saatuses on palju m??ramatust, aga ka iseenda kavandatut, kuid on vaid ?ks kriteerium, mis annab v?imaluse oma soove ja unistusi t?ide viia: j??des ellu on k?ik v?imalik. &t;br/&t; Romaan on tagasivaade ?he neljak?mnendatesse eluaastatesse j?udnud naise elule. „J??des ellu“ r??gib Raine Ilmeti noorusest, mis j?i eelmise sajandi viimasesse k?mnendisse, ja naiseks olemisest uue sajandi algusest kuni t?nap?evani v?lja. &t;br/&t; Kaubanduskeskuse kassas istumist kui t??d polnud Raine unistuste nimekirjas ja tema lapsep?lves ei osanud sellist ametit isegi k?ige taiplikumad lapsed ette n?ha. T?tar Stellale polnud m?tet sellest k?igest k?nelda, sest teda ei huvitanud ema m?lestused. Temal oli muudki teha, kui piinata end minevikuga, mida tema m?lus polnud. Stella ei kommenteerinud seda, mida ta tundis, kuid m?tles, et tema tulevik saab olema teistsugune. Selleks oli tal vaja vaid ?hte: j??da ellu, ja selles osas olid nad emaga sama meelt.

„Jumalal ei ole aega“ on kaasaegne lugu kahest v?ga erineva saatusega ?est, kelle elu p?imub olukordades, mida kumbki neist poleks osanud ette n?ha. &t;br/&t; Aet, ?dedest vanem, on edukas ?rinaine, tema nooremal ?el Teal pole elus justkui mingeid ambitsioone. Aet on omandanud hea hariduse ning elab kiiret elu. Ta on oma neljak?mne teiseks eluaastaks saavutanud pea k?ik, mida soovis – j??b veel vaid lahutus tarbetuks muutunud mehest. Neli aastat noorem ?de Tea pole aga suutnud selleks ajaks endale isegi peret luua, elukutse omandamisest r??kimata. Ometi on nad m?lemad p?rit samast keskkonnast ja neis voolab ?histe vanemate veri. Ainus, mida neile pole v?rdselt antud, on aeg.

Reklaamiagentuuris t??tav Klara Vinter oli enda meelest edukas, sest miks muidu teda j?lgiti ja kadestati. Kes ta oma sisemiselt olemuselt oli, mida tegelikult oskas v?i tahtis, sellest polnud ta s?pradel ja tuttavatel aimugi ja keda see ikka huvitas, kui see talle endalegi midagi ei t?hendanud. Oluline oli s?ra tema ?mber ja info, mida ta oma ekraanile paiskas. Klara oli veendunud, et kui ta ei saanud reaalselt olla selline, nagu tahtis, l?i ta endast sotsiaalmeedias profiili, mis oli nii t?iuslik, et ta hakkas ka ise uskuma, et ongi selline. Hiljuti maalt linna tulnud noorel ehitajal Voldemar Paimanil polnud midagi peale oma kutseoskuste. Ta oli oma meelest k?ll juba ?ht-teist elult ?ppinud, et olla arukas ja tark v?i siis v?hemalt p??dlik ja teadlik, kuid oli asju ja olukordi, mis j?id ilmselt elu l?puni selgusetuks. &t;br/&t; Alati v?ib leida p?hjenduse, miks me midagi teeme v?i tegemata j?tame, eriti veel siis, kui ollakse noor – k?ik on ju t?lgendamise k?simus. Kui inimene ei suuda v?i ei oska ise otsustada, siis on v?ga hea, kui leidub m?ni s?numitooja, kes lihtsalt tuleb ja ?tleb, kuidas ellu j??da, kuhu edasi minna, v?i siis mil moel lihtsalt ?nnelik olla.

Politseiuurija Ira Teveri seitsmes juhtum &t;br/&t; Harvesteriga t??le s?itnud raiet??line leiab metsasihilt lumme mattunud s?iduauto, milles istub surnud mees. Kui selgub, et mehe surm polnud enesetapp ega seotud terviserikkega, annab politsei?lem Magnus M??r juhtumi uurimise ?llar Laksile. Kolleegi palvel tuleb Iral hakata nende kaheliikmelise meeskonna teiseks uurijaks. Erinevatest l?htekohtadest ja rollide vahetusest hoolimata hargneb uurijate ees lahti ?he mehe surmaga l?ppenud s?ndmusteahel, milles v?ib potentsiaalseks s??dlaseks pidada nii kadunukese enda pereliikmeid kui ka kohaliku v?imu esindajaid. Kummalgi uurijaist on algul juhtunust oma arusaam, millest l?puks saab siiski ?ks ?hine versioon. Loo l?pplahenduse juures ei ?llata uurijaid aga niiv?rd s??dlane, vaid hoopis p?hjus, miks selline v?igas tegu korda saadeti.

?hel ?htul p?leb v?ikese Tiiu kodutalu maani maha ning ta ema ja v?ikevend hukkuvad. Orvuks j??nud t?druk kasvab ?les v?imuka t?di peres koos t?dit?tre ja kaksikutest t?dipoegadega. Tal pole justkui millestki puudu, pigem vastupidi, sest saatuse poolt on talle antud erilised v?imed. Samas on ta ilma j??nud ema ?petuss?nadest, mida Tiiu talu naised p?lvest p?lve oma t?tardele edasi andsid. L?petanud talut?? k?rvalt Maa?likooli, j??b neiu endiselt seotuks kasuvanemate taluga, kuid iidse suguv?sa otsese j?reltulijana otsustab ta kunagise kodutalu taastada. Romaan toob haaravalt lugejani v?ikese t?druku naiseks kujunemise loo ning kirjeldab t?nap?eva maaelu r??musid ja muresid ning keerulisi inimsuhteid.

V?ikse maakooli ?petaja kolib p?rast pensionile j??mist ?hest Eesti servast teise, et vanadusp?lves oma lastele l?hemal olla. Ta planeerib maalt ?ra kolimist hoolega ette ning loodab, et saab aleviku kortermajas inimeste keskel elades veel ?he elu, et v??rikalt vananeda. Kuid oma suureks ?llatuseks peab ta taluma hoopis midagi sellist, millega polnud arvestanud – kiusamist. Kohalike meelest pole selles midagi erilist, et naabrid t?litsevad ja ropendavad ning noored samamoodi k?ituvad, aga seda vaid seni, kuni juhtub midagi, mis k?iki vapustab.

Inimese t?iskasvanuks saamisel on oma roll nii vanematel kui vanavanematel, ?dedest-vendadest r??kimata. Seda arengut kujundavad ?petajad, treenerid, kaaslased ja muidugi s?brad ning interneti suhtluskeskkonnad. Vaatamata tehnoloogia arengule, generatsioonide ja k?ige muu kiirele vaheldumisele on inimese elus midagi, mis ei muutu, aga kordub alati uues v?tmes: see on esimene armumine.Anabelil on k?ik olemas: turvaline kodu, hoolitsevad vanemad ja taibukas v?ikevend, s?pradest r??kimata. Miks siis ikkagi l?heb nii, nagu ei peaks? ?hel ??l ?rkab neiu v??ra maja trepi all ega suuda meenutada, kuidas ta sinna sattus ja mis temaga juhtus. K?ik n?ib justkui korras olevat, sest ta on elus ja terve, kuid tema m?lus on ?ks t?hik …

„Jumalal ei ole aega“ on kaasaegne lugu kahest v?ga erineva saatusega ?est, kelle elu p?imub olukordades, mida kumbki neist poleks osanud ette n?ha.Aet, ?dedest vanem, on edukas ?rinaine, tema nooremal ?el Teal pole elus justkui mingeid ambitsioone. Aet on omandanud hea hariduse ning elab kiiret elu. Ta on oma neljak?mne teiseks eluaastaks saavutanud pea k?ik, mida soovis – j??b veel vaid lahutus tarbetuks muutunud mehest. Neli aastat noorem ?de Tea pole aga suutnud selleks ajaks endale isegi peret luua, elukutse omandamisest r??kimata. Ometi on nad m?lemad p?rit samast keskkonnast ja neis voolab ?histe vanemate veri. Ainus, mida neile pole v?rdselt antud, on aeg.

Politseiuurija Ira Teveri kuues juhtum menuautor Marje ErnitsaltLoo s?ndmustik areneb v?ikeses maakonnalinnas, kus inspektor Ira Tever juba aastaid t??tab. Tal tuleb koos jaoskonna uue ?lemaga lahendada oma kodutrepist alla t?ugatud naise surmajuhtum. V?givallatunnused laibal viitavad nii m?nelegi l?hikondsele, kuid faktiliselt pole kedagi s??distada. Ainsad tunnistajad, kes v?iksid juhtumi kohta midagi t?psemalt teada, on lapsed: naise v?ike poeg ja k?rvalmajas elav teismeline t?druk, kes laiba leidis. Naabrid pole aga midagi n?inud ega kuulnud, vaikivad v?i siis esitavad juhtunust oma versioone, mis osutuvad ebat?esteks. Nii j??b Irale mulje, nagu oleks noor naine ise teinud k?ik selleks, et m?rkamatuks j??da ning seda ka oma elu viimasel hetkel.Marje Ernitsa populaarsete inspektor Ira Teveri lugude sarjas on varem ilmunud viis raamatut: „Tapjakaev“ (2018), „J?nesehaak“ (2017), „Lask udus (2016), „Mees puukastis“ (2015) ja „T?druk m?elt“ (2014).

Ira Tever l?heb bossi palvel uurima maakonna ??realal juhtunud lugu tapetud koerast. See tundub esmapilgul lihtsa ?lesandena, ent t?? k?igus sattub ta ise eluohtlikku olukorda, kukkudes heinamaal surnud looma j?lgi otsides mahaj?etud talukoha vanasse kaevu. Toibudes avastab ta ?udusega, et lamab pimedas augus kellegi teise laibal. Ootamatult keeruliseks muutunud juhtumit peab tema asemel asuma lahendama kolleeg Anti Saam meeskonnaga, ent see ei t?henda, et kannatanu rolli sattunud Ira saaks ise uurimisest k?rvale j??da.

„Peep Patisoni elus?lmed“ on lugu mehest, kes s?ndis ?he L?una-Eesti kolhoosi suurfarmi esil?psja ja karjaku neljanda lapsena ning elas kogu oma l?hikeseks j??nud elu samas kohas ning samade inimeste keskel.Peebust oleks v?inud kasvada tubli inimene – teadlane, muusik v?i kes tahes, kuid seda ei juhtunud, sest temast sai alkohoolik. Ta ei olnud ?nnetu ega tundnud millestki puudust, kuid kas sellest piisas, et olla lihtsalt inimene?

Ira Teveri lugude neljandas raamatus tuleb uurijal lahti harutada K?ism?e vallas toimunud raske liiklus?nnetus. J?rsus kurvis avarii teinud auto juht on koomas ja kaasreisijaks olnud tundmatu naine hukkunud. J?ljed s?ndmuskohal on hajunud, sest kriminalistide menetlusse j?uab juhtum alles n?dalaid hiljem, siis, kui selgub, et hukkunud naine oli tapetud juba enne avarii toimumist. Ira kahtlustab, et toimunud avarii v?is olla korraldatud m?rva varjamiseks. Asunud hukkunud naise identiteeti tuvastama, j?uab uurimine mitmesse Skandinaavia riiki. Ometi ei usu uurija Tever, et naise v?givaldse surma p?hjuseid tuleks nii kaugelt otsida. Ta v?tab pihtide vahele kohalikud elanikud ning avarii uurimise k?igus tuleb ilmsiks veel palju muudki, mis seni kiivalt saladuses oli hoitud.

Linnast Perisp? alevisse kolinud noorpere leiab kevadel oma vastrenoveeritud korterile kuuluvast puukuurist k?ttepuude kastist surnud mehe. Kohale s?itnud uurija arvates v?is laip olla seal juba eelmise aasta talvest, aga kohaliku konstaabli s?nul pole alevis keegi kadunuks j??nud. Juhtumit m??ratakse uurima noor inspektor Ira Tever. Surnul pole nime ega n?gu ja loo lahendus tundub v?imatu, ometi suudab uurija j?uda j?lile nii mehe identiteedile kui ka sellele, kes ta sinna puukasti oli peitnud.

Noor naisuurija Ira Tever on ?les kasvanud ja hariduse omandanud suures linnas, ometi tahab ta oma ametialast karj??ri alustada just provintsis. N?nda loodab ta vabaneda oma kuulsa eelk?ija, advokaadist isa kurikuulsast mainest, mis teda igal pool saatma kipub. L?puks leiabki noor naine oma unistuste t??koha.K?ik oleks justkui h?sti, sest ta on muretsenud endale vaikses maakonnakeskuses meelep?rase kodu, saanud sobiliku ameti ja head kolleegid. Elu maakohas on aga linnaelust sootuks erinev ja Iral tuleb paljugi senistest t?ekspidamistest ?mber hinnata ja ?ppida juurde asju, mida ?heski koolis ei ?petata. Oma esimese t???lesande sooritab noor uurija oskuslikult, aga r??m edust j??b tulemata. Ta lahendab k?ll ?ksiku metsatalu lumiselt m?elt leitud surnud t?druku juhtumi, t?estades, et see polnud enesetapp, vaid m?rv, ometi j??b teda painama ebam??rane s??tunne.

Laguna valla rabametsas leitakse mahalastud p?dravasikas ja kohaliku jahimehe laip. Olukord tundub kahtlane, kuna taparelvad on kadunud ja s?ndmuskohalt ei leita ainsatki j?lge. Juhtumiga hakkab tegelema uurija Ira Tever. Peagi saab selgeks, et vallaelanike minevikku katab saladuseloor ja pea igal neist v?is olla soov metsast leitud mehega arveid ?iendada. Ira peab v?lja selgitama, kas esialgu seletamatuna n?iva m?rvam?steeriumi ajendiks v?isid olla mehe rohked armusuhted, ammune konflikt naabritega, jahimeeste omavaheline rivaalitsemine v?i veel midagi muud. «Kaks lasku» on kolmas raamat Ira Teveri juhtumite sarjast. «T?druk m?elt» ilmus 2014 ja «Mees puukastis» 2015.