Sellised me oleme

Nahidil on j??nud elada kuus kuud. V?hemalt nii arvavad arstid. Kuid Nahid pole inimene, kes kedagi usuks. Ta l?kkab tagasi talle pandud v?hidiagnoosi ja arsti, kes selle pani. Tema sisemine meelepaha on ?htlasi kantud p?lgusest selle elu vastu, mis talle antud on, ja teadmise vastu, et see j?tkub varsti ilma temata. Ta tunneb end olevat ?ksi oma haiguse ja m?tetega. Ta igatseb oma t?tre Arami j?rele, kuid ei saa temaga kuidagi ?hele lainele. Haiguse karm silmus t?mbub koomale ja Nahid tahaks kaitsta Arami valu eest. Ta saab aru, et ta peaks seda tegema. Sest mida muud on ?ks t?tar kui keegi, kes on siia ilma s?ndinud jagamaks oma ema valu?
Esitatud raevuka purskena, on „Sellised me oleme” lugu juurtetusest ja kaotusest, see on jutustus tugevast, kuid piinavast suhtest emade ja t?tarde vahel.
Oma v?ga otsese ja m?jusa stiiliga esitab Golnaz Hashemzadeh Bonde meile raskeid k?simusi. Mida me anname edasi oma lastele? Ja mida me v?lgneme neile, keda armastame?