Skellig

KUUS

Kodus oli nüüd selles kohas, kus varem oli seisnud Ernie tualettpott, auk. See oli täidetud värske tsemendiga. Vineerist vahesein oli kadunud. Ernie vana gaasipliit oli minema viidud ja nüüd haigutas kolde taga must nelinurkne tühik. Põrand oli märg ja lõhnas desinfektsioonivahendite järele. Isa ise oli määrdunud, märg ja naeratav. Ta viis mu aia metsikusse. Tualettpott seisis seal keset ohakaid ja umbrohtu.

„Mõtlesin, et sellest saaks meile hea aiatool,“ ütles ta.

Gaasipliit ja vineer olid garaažiukse kõrval, aga sisse ei olnud neid viidud.

Isa vaatas mind ja pilgutas silma.

„Tule ja vaata, mida ma leidsin.“

Ta viis mind garaaži ukse juurde.

„Pane nina kinni,“ ütles ta, kummardus ja hakkas avama ajalehepaberist pakki. „Valmis?“

Pakis olid surnud linnud. Neli lindu.

„Leidsin nad pliidilõõrist,“ ütles ta. „Ilmselt kukkusid korstnasse ega leidnud enam väljapääsu.“

Võis aru saada, et vähemalt kolm lindudest olid tuvid oma tavalises halli ja valgekirjus sulestikus. Neljas aga oli tuvikujuline, kuid täiesti must.

„Selle leidsin ma viimasena. Nõe ja tahma alt, mis oli korstnast pudenenud.“

„Kas ka see on tuvi?“

„Jah. See on olnud seal juba kaua, kaua aega.“

Isa võttis mu käe.

„Puuduta seda,“ ütles ta. „Katsu. Lase käia, kõik on hästi.“

Ma lasin tal oma sõrmed tuvi vastu panna. See oli kõva nagu kivi. Isegi suled olid kivikõvad.

„Olnud seal juba nii kaua, et on muutunud peaaegu fossiiliks,“ ütles isa.

„See on kõva nagu kivi,“ ütlesin ma.

„Õigus, kõva nagu kivi.“

Ma läksin ja pesin köögis käed puhtaks.

„Kas tänane päev sujus normaalselt?“ küsis ta.

„Jah, Leakey ja Coot ütlesid, et nad tulevad siit võibolla pühapäeval läbi.“

„See on tore. Tähendab, et sa said bussidega kenasti hakkama?“

Ma noogutasin.

„Võibolla saan su järgmisel nädalal autoga kooli visata,“ ütles isa. „Siis, kui oleme oma elamise juba veidi korda saanud.“

„Pole viga,“ ütlesin ma. „Proua Dando küsis lapse tervise järele.“

„Kas sa ütlesid talle, et lapsel läheb hästi?“

„Jah,“ ütlesin ma.

„Hüva. Võta endale võileib ja koka või midagi. Ma teen teed, kui teised koju jõuavad.“

Siis läks ta ülakorrusele duši alla.

Ma vaatasin metsikusse aeda. Tuli oodata terve igavik, enne kui dušivesi hakkas pahinal mööda torusid alla voolama. Võtsin köögiriiulilt oma taskulambi. Mu käed värisesid. Läksin välja, möödusin Ernie tualettpotist, pliidist ja surnud tuvidest. Seisatasin garaaži uksel ja panin taskulambi põlema. Tõmbasin sügavalt hinge ja astusin kikivarvul sisse. Tundsin oma näol ämblikuvõrke ja tolmu ning kujutlesin, kuidas kogu ehitis korraga kokku kukub. Kuulsin, kuidas kõikjal midagi sibas ja sahistas. Läksin külg ees rämpsu ja vana mööbli vahelt läbi ning mu süda tagus ja puperdas. Ma ütlesin endale, et olen loll. Ütlesin endale, et nägin seda kõike unes. Ütlesin endale, et ma ei näe teda.

Aga ma nägin.