Omap?rane luulekogu, inspireeritud ?nne t?nava Alma ja tema austaja Einari loost. “Teemade valik on siin laialdane alates armust, valust, m?tisklustest ja l?ppedes filosoofilise k?ikem?istvusega. T?helepanuv??rsed on tema [Einar Karmiku] t?helepanekud ?nne, viimse armastuse, saabunud elu?htu r??mude kohta jne. Eriti muljetavaldavad on tema melanhoolsed passaažid ?nneihalusest ja ?nnet?navalt leitu suhtes. Nagu ta ise ?hel nukrushetkel allakirjutanule tunnistas – kui juba Petrarcal oli Laura, miks siis temal, Einaril, ei v?i muusaks olla ?nne t?nava Alma,” kirjutab Ago-Endrik Kerge lembesalmiku saates?nas.
