Ma tahan k?ike. Hinnaalanduseta, odava v?ljam??gita. Tahan nautida seda, kuis viin oma reisir?hma l?bi k?rbe nagu Mooses, ja tahan istuda ?ksi suurlinna pohmellises hommikuh?mus. Tahan nutta v?ikeses k?lakirikus ja naerda neegrinaise suures s?les, tahan r??kida Kierkegaardiga vaikusest ja h?pata Jay-Z kontserdil r??kivas rahvamassis. Tahan olla ilmamaa serval – p?hja- ja l?unapoolusel, lennata Padmasambhavana Himaalaja kohal, s?ita rongiga l?bi Venemaa, juua šampanjat presidentidega.Tahan vaadata maailma s??talapse silmadega, enne kui Damaskuse teras rebib mu patust keret.Tahan surra ja uuesti s?ndida. Ja armastada, armastada, armastada. L?putult.Nendest tahtmistest on s?ndinud see raamat ja inspireeritud mu reisid.L?hen j?lle, kuigi tean, et on hea, kui saan k?bemegi sellest, mida igatsen.Tegemist on “Minu” sarja sajanda raamatuga.
