Эрик Тохври — новинки

Nii, nagu ei ole võimalik pimedalt sündinule edasi anda lillede ja liblikate värve, ei saa ka tundetule kirjeldada seksuaalsust – seda on võimalik ainult ise tunnetada. Olen oma senistes romaanides seda kogu maailma elu liikuma panevat jõudu vaid põgusalt puudutanud; nüüd, juba kõrvalseisjana, pole see teema enam sedavõrd tabu, et mitte selle kaudu inimloomuse olemusele läheneda ja näha, et see ürgne jõud võib ennast väga mitmel viisil avaldada. Tegelikult on see raamat eksperiment – kas minus on veel 86aastasena säilinud midagi, mis suudab lugejat köita? Ma tänan kõiki, kes minu ajaviiteks kirjutatud romaanidest on osa saanud! Erik Tohvri, kodanikuna Hans-Erik Laansalu

Igast inimesest j??vad eluteele j?ljed. Nendest moodustub rada, mida tema j?reltulijad j?rjest p?sivamaks ja laiemaks tallavad, et hilisematel p?lvkondadel oleks kergem seda m??da k?ndida. Erandliku elusaatusega Helene oli tubli maanaine, kellel paraku ei olnud j?reltulijaid. Ta tegi oma igap?evat??d nurisemata ja muretsemata, et tema t??st siia ellu j?etud j?lg on nagu lummetallatud rada, mis j?rgmisel kevadel kaob ja olematusse haihtub.

Nii, nagu ei ole v?imalik pimedalt s?ndinule edasi anda lillede ja liblikate v?rve, ei saa ka tundetule kirjeldada seksuaalsust – seda on v?imalik ainult ise tunnetada. Olen oma senistes romaanides seda kogu maailma elu liikuma panevat j?udu vaid p?gusalt puudutanud; n??d, juba k?rvalseisjana, pole see teema enam sedav?rd tabu, et mitte selle kaudu inimloomuse olemusele l?heneda ja n?ha, et see ?rgne j?ud v?ib ennast v?ga mitmel viisil avaldada. Tegelikult on see raamat eksperiment – kas minus on veel 86aastasena s?ilinud midagi, mis suudab lugejat k?ita? Ma t?nan k?iki, kes minu ajaviiteks kirjutatud romaanidest on osa saanud! Erik Tohvri, kodanikuna Hans-Erik Laansalu

Nii, nagu ei ole v?imalik pimedalt s?ndinule edasi anda lillede ja liblikate v?rve, ei saa ka tundetule kirjeldada seksuaalsust – seda on v?imalik ainult ise tunnetada. Olen oma senistes romaanides seda kogu maailma elu liikuma panevat j?udu vaid p?gusalt puudutanud; n??d, juba k?rvalseisjana, pole see teema enam sedav?rd tabu, et mitte selle kaudu inimloomuse olemusele l?heneda ja n?ha, et see ?rgne j?ud v?ib ennast v?ga mitmel viisil avaldada. Tegelikult on see raamat eksperiment – kas minus on veel 86aastasena s?ilinud midagi, mis suudab lugejat k?ita? Ma t?nan k?iki, kes minu ajaviiteks kirjutatud romaanidest on osa saanud! Erik Tohvri, kodanikuna Hans-Erik Laansalu

TAGASIPILK K?IDUD TEELE Teekonna l?pul vaadatakse ikka tagasi ja meenutatakse teel l?bielatut. Arvan, et mind lapsena kasvatanud vanaisa Alfred, eluaegne eesti keele ?petaja, v?iks oma t?trepojaga rahul olla, sest t?nu temale hakkasin juba nelja-viie aastasena raamatute ja kirjanduse vastu huvi tundma. Nii olengi l?bi elu olnud kahe isanda teener: tehnika, mis andis leiva, ja kirjandus, mis t?i r??mu ja rahuldust. Oma vanaisale Alfredile p?hendan k?esoleva raamatu nimiloo – ?levaate tema kodutalu k?ek?igust l?bi aastak?mnete, mis ilmub esmakordselt. Peale selle on siia raamatusse koondatud minu p?hit?? k?rval kirjutatud l?hiproosat, samuti ka paar viimastel aastatel ilmunud, aga ka m?ned seni ilmumata l?hilood. Novell „Udu teel“ on minu deb??tteos, mis m?rgiti ?ra 1963. aasta „Loomingu“ novelliv?istlusel, kannab tolle ajastu pitserit ja on ?ra toodud originaalkujul. Jutustusena loetav on ka filmistsenaarium „Tuuline saar“, mis sai 1977. aasta v?istlusel II (tol v?istlusel k?rgeima) preemia. Režiss??r Veljo K?speri muudetud stsenaariumi j?rgi valmis sellest „Tallinnfilmis“ 1982. aastal film „Pihlakav?ravad“. Novelli „P?evast p?eva“ kirjutasin oma toonase ettev?tte Venemaalt tulnud direktori kohta ja see t?hendas mulle uue t??koha otsimist. Ka teised l?hemad novellid on s?ndinud t?sielust. Nii et – head lugemist!

K?llap tahaks iga inimene, et elu kulgeks rahulikus r?tmis, ilma j?rskude kurvide ja muutusteta. Paraku alati ja k?igil see ei ?nnestu – ja tavaliselt just mingi elumuutuse korral r?ndab m?te k?igepealt minevikku, tuues sealt esile palju niisugust, mis juba ajalukku peaks kuuluma. Olev ja Ervin olid noorp?lves t??kaaslased ja lahutamatud s?brad, aga nende eluteed hakkasid ?ht?kki mitmeti erinevalt kulgema. Mehed j?id teineteisele v??raks, kuni aastak?mnete p?rast ootamatult kohtusid – m?lemad juba teist korda abielus ja t?iesti erinevat elu elanud. See kohtumine t?i j?llegi m?lemale p?hjuse minevikku meenutada, m??dunu ?le j?relem?elda ja nentida, et elu on olnud halliv?itu, aga ometi ka huvitavalt kirjulaiguline nagu Olevi koerake Muki, kelle mees on endale vanadusp?evil seltsiliseks v?tnud. Nende elust l?bi k?inud naised ja suhted nendega on ?ks teemasid, millest kumbki meestest ?le ega ?mber ei saa – isegi siis mitte, kui juba paark?mmend aastat pensionil oldud. Sisust s?ltuvalt on romaan omalaadse hakitud kompositsiooniga, mis on ajaliselt mitte-kronoloogiliselt ritta l?kitud.

Romaanis on kujutatud kahe s?bra eluk?iku, mis alguses on ?ige sarnane – m?lemad noormehed l?petavad ehitustehnikumi, p?rast s?jakooli saavad Eesti armee ohvitserideks ja p?genevad koos 1941. aastal Punaarmeest tagasi Eestisse. S?jakeerises satub ?ks neist ?le mere Rootsi, teine j??b k?ll kodumaale, kuid peab end aastaid varjama, salgama eelnevat eluk?iku, et mitte sattuda KGB k?tte. Kuidas nende nii sarnaste meeste elu edaspidi kujuneb, sellele romaani s?ndmustik keskendubki.

Ainult v?hestel inimestel on v?ime maailma oma elukaaslase vaatem?ttalt n?ha. Sellest tekkiv vastuolu loob perekonnas pingeid ja konflikte, mis j?rjest kasvades v?ivad viia l?puks niisuguse eba?nnestunud abielu katkestamiseni. Enamasti j?rgneb sellele juriidiliselt vormistatud lahutus, millega m??ratakse ka seniste abielupoolte omavahelised kohustused. Ometi v?ib ka nii juhtuda, et kumbki pooltest ei soovi kogeda senist eluebameeldivalt paljastavat lahutusprotsessi ja elavad juriidiliselt endiseltabielus olles teineteisest s?ltumatut elu. Romaani „Irdabielu“ teineteisest hingeliselt irdunud peategelased olid juba ligi kaksk?mmend aastatkoos elanud, kui nende ees avanes ootamatu v?imalus oma elu ?mber korraldada. Paraku ei suutnud nad kokkuleppele j?uda ja nii s?ndiski omaette abieluvorm, irdabielu,kus abielutunnistusega seotuks j??nud abikaasad elavad kumbki eraldi oma, teineteisest s?ltumatut elu.

Romaani peategelane P?rtel on t?iesti oma pearaamatupidajaametile p?hendunud, kuni ?hel p?eval on k?es pensionileminek. Ent mees ei j?? kauaks p?dema k?rvalet?rjutuse tunnet, vaid leiab, k?ll valu ja vaevaga ning suuresti kaasa toel, uue ja sugugi mitte v?hem rahuldust pakkuva elamisviisi. Et lugu rullub lahti t?nap?eva maaelu taustal, kerkivad ?les ka mitmed maaelu…

Kes luges romaani «Kollaste lehtede aegu», on Kasev?lja ja Otsa talu elanikega juba tuttav. Uues romaanis n?eme, kuidas nad n?pivad lahti vanu keerds?lmi ja pistavad rinda uute probleemidega. Nende k?rval otsivad oma kohta noored ning p?lvkondadevaheline ?ksteisem?istmine ei tule kergelt. Realistlikus elupildis annavad tooni soojus ja muhedus ning traditsiooniliste eluv??rtuste hindamine. Romaani esimene osa – «Kollaste lehtede aegu» – oli 2000.a. romaaniv?istluse 10 parima t?? hulgas.