Эрик Тохври — новинки

Igast inimesest j??vad eluteele j?ljed. Nendest moodustub rada, mida tema j?reltulijad j?rjest p?sivamaks ja laiemaks tallavad, et hilisematel p?lvkondadel oleks kergem seda m??da k?ndida. Erandliku elusaatusega Helene oli tubli maanaine, kellel paraku ei olnud j?reltulijaid. Ta tegi oma igap?evat??d nurisemata ja muretsemata, et tema t??st siia ellu j?etud j?lg on nagu lummetallatud rada, mis j?rgmisel kevadel kaob ja olematusse haihtub.

Nii, nagu ei ole v?imalik pimedalt s?ndinule edasi anda lillede ja liblikate v?rve, ei saa ka tundetule kirjeldada seksuaalsust – seda on v?imalik ainult ise tunnetada. Olen oma senistes romaanides seda kogu maailma elu liikuma panevat j?udu vaid p?gusalt puudutanud; n??d, juba k?rvalseisjana, pole see teema enam sedav?rd tabu, et mitte selle kaudu inimloomuse olemusele l?heneda ja n?ha, et see ?rgne j?ud v?ib ennast v?ga mitmel viisil avaldada. Tegelikult on see raamat eksperiment – kas minus on veel 86aastasena s?ilinud midagi, mis suudab lugejat k?ita? Ma t?nan k?iki, kes minu ajaviiteks kirjutatud romaanidest on osa saanud! Erik Tohvri, kodanikuna Hans-Erik Laansalu

Nii, nagu ei ole v?imalik pimedalt s?ndinule edasi anda lillede ja liblikate v?rve, ei saa ka tundetule kirjeldada seksuaalsust – seda on v?imalik ainult ise tunnetada. Olen oma senistes romaanides seda kogu maailma elu liikuma panevat j?udu vaid p?gusalt puudutanud; n??d, juba k?rvalseisjana, pole see teema enam sedav?rd tabu, et mitte selle kaudu inimloomuse olemusele l?heneda ja n?ha, et see ?rgne j?ud v?ib ennast v?ga mitmel viisil avaldada. Tegelikult on see raamat eksperiment – kas minus on veel 86aastasena s?ilinud midagi, mis suudab lugejat k?ita? Ma t?nan k?iki, kes minu ajaviiteks kirjutatud romaanidest on osa saanud! Erik Tohvri, kodanikuna Hans-Erik Laansalu

TAGASIPILK K?IDUD TEELE Teekonna l?pul vaadatakse ikka tagasi ja meenutatakse teel l?bielatut. Arvan, et mind lapsena kasvatanud vanaisa Alfred, eluaegne eesti keele ?petaja, v?iks oma t?trepojaga rahul olla, sest t?nu temale hakkasin juba nelja-viie aastasena raamatute ja kirjanduse vastu huvi tundma. Nii olengi l?bi elu olnud kahe isanda teener: tehnika, mis andis leiva, ja kirjandus, mis t?i r??mu ja rahuldust. Oma vanaisale Alfredile p?hendan k?esoleva raamatu nimiloo – ?levaate tema kodutalu k?ek?igust l?bi aastak?mnete, mis ilmub esmakordselt. Peale selle on siia raamatusse koondatud minu p?hit?? k?rval kirjutatud l?hiproosat, samuti ka paar viimastel aastatel ilmunud, aga ka m?ned seni ilmumata l?hilood. Novell „Udu teel“ on minu deb??tteos, mis m?rgiti ?ra 1963. aasta „Loomingu“ novelliv?istlusel, kannab tolle ajastu pitserit ja on ?ra toodud originaalkujul. Jutustusena loetav on ka filmistsenaarium „Tuuline saar“, mis sai 1977. aasta v?istlusel II (tol v?istlusel k?rgeima) preemia. Režiss??r Veljo K?speri muudetud stsenaariumi j?rgi valmis sellest „Tallinnfilmis“ 1982. aastal film „Pihlakav?ravad“. Novelli „P?evast p?eva“ kirjutasin oma toonase ettev?tte Venemaalt tulnud direktori kohta ja see t?hendas mulle uue t??koha otsimist. Ka teised l?hemad novellid on s?ndinud t?sielust. Nii et – head lugemist!

K?llap tahaks iga inimene, et elu kulgeks rahulikus r?tmis, ilma j?rskude kurvide ja muutusteta. Paraku alati ja k?igil see ei ?nnestu – ja tavaliselt just mingi elumuutuse korral r?ndab m?te k?igepealt minevikku, tuues sealt esile palju niisugust, mis juba ajalukku peaks kuuluma. Olev ja Ervin olid noorp?lves t??kaaslased ja lahutamatud s?brad, aga nende eluteed hakkasid ?ht?kki mitmeti erinevalt kulgema. Mehed j?id teineteisele v??raks, kuni aastak?mnete p?rast ootamatult kohtusid – m?lemad juba teist korda abielus ja t?iesti erinevat elu elanud. See kohtumine t?i j?llegi m?lemale p?hjuse minevikku meenutada, m??dunu ?le j?relem?elda ja nentida, et elu on olnud halliv?itu, aga ometi ka huvitavalt kirjulaiguline nagu Olevi koerake Muki, kelle mees on endale vanadusp?evil seltsiliseks v?tnud. Nende elust l?bi k?inud naised ja suhted nendega on ?ks teemasid, millest kumbki meestest ?le ega ?mber ei saa – isegi siis mitte, kui juba paark?mmend aastat pensionil oldud. Sisust s?ltuvalt on romaan omalaadse hakitud kompositsiooniga, mis on ajaliselt mitte-kronoloogiliselt ritta l?kitud.

Romaanis on kujutatud kahe s?bra eluk?iku, mis alguses on ?ige sarnane – m?lemad noormehed l?petavad ehitustehnikumi, p?rast s?jakooli saavad Eesti armee ohvitserideks ja p?genevad koos 1941. aastal Punaarmeest tagasi Eestisse. S?jakeerises satub ?ks neist ?le mere Rootsi, teine j??b k?ll kodumaale, kuid peab end aastaid varjama, salgama eelnevat eluk?iku, et mitte sattuda KGB k?tte. Kuidas nende nii sarnaste meeste elu edaspidi kujuneb, sellele romaani s?ndmustik keskendubki.

Ainult v?hestel inimestel on v?ime maailma oma elukaaslase vaatem?ttalt n?ha. Sellest tekkiv vastuolu loob perekonnas pingeid ja konflikte, mis j?rjest kasvades v?ivad viia l?puks niisuguse eba?nnestunud abielu katkestamiseni. Enamasti j?rgneb sellele juriidiliselt vormistatud lahutus, millega m??ratakse ka seniste abielupoolte omavahelised kohustused. Ometi v?ib ka nii juhtuda, et kumbki pooltest ei soovi kogeda senist eluebameeldivalt paljastavat lahutusprotsessi ja elavad juriidiliselt endiseltabielus olles teineteisest s?ltumatut elu. Romaani „Irdabielu“ teineteisest hingeliselt irdunud peategelased olid juba ligi kaksk?mmend aastatkoos elanud, kui nende ees avanes ootamatu v?imalus oma elu ?mber korraldada. Paraku ei suutnud nad kokkuleppele j?uda ja nii s?ndiski omaette abieluvorm, irdabielu,kus abielutunnistusega seotuks j??nud abikaasad elavad kumbki eraldi oma, teineteisest s?ltumatut elu.

Romaani peategelane P?rtel on t?iesti oma pearaamatupidajaametile p?hendunud, kuni ?hel p?eval on k?es pensionileminek. Ent mees ei j?? kauaks p?dema k?rvalet?rjutuse tunnet, vaid leiab, k?ll valu ja vaevaga ning suuresti kaasa toel, uue ja sugugi mitte v?hem rahuldust pakkuva elamisviisi. Et lugu rullub lahti t?nap?eva maaelu taustal, kerkivad ?les ka mitmed maaelu probleemid. Jutustaja suunurgas on seejuures elutark muie, nagu kollaste lehtede ajal kohane. "Kollaste lehtede aegu" oli 2000. a. romaaniv?istluse 10 parima t?? hulgas.

Kes luges romaani «Kollaste lehtede aegu», on Kasev?lja ja Otsa talu elanikega juba tuttav. Uues romaanis n?eme, kuidas nad n?pivad lahti vanu keerds?lmi ja pistavad rinda uute probleemidega. Nende k?rval otsivad oma kohta noored ning p?lvkondadevaheline ?ksteisem?istmine ei tule kergelt. Realistlikus elupildis annavad tooni soojus ja muhedus ning traditsiooniliste eluv??rtuste hindamine. Romaani esimene osa – «Kollaste lehtede aegu» – oli 2000.a. romaaniv?istluse 10 parima t?? hulgas.

Keskustest ja suurtest teedest eemal, ammu suletud Vaariku m?isakooli l?hedal m?ek?nkal seisab valge kahekorruseline kivimaja. Selles elavad ja veedavad oma rahulikke pansionip?evi kolm naishinge, kes on aastak?mneid koolis t??tanud. Siis aga tuleb siinsesse konnatiigiellu ootamatu muutus – majja kolib neljanda elanikuna ?ksik, t?iesti eluv??ras meespension?r, kes on eluaeg vaid naiste ?lalpeetavana linnas elanud, raamatukogus t??tanud ja ennast uhkustavalt boheemlaseks nimetab.

Kui Erik Tohvri eelmiste romaanide «Kollaste lehtede aegu» ja «Kasev?lja» tegevus toimub maal, siis «Tants l?bi rukki» viib meid linna. Peategelane, ettev?tte noor ja perspektiivikas juht, puutub kokku k?igi praeguse aja probleemidega. Kirev ja vastuoluline aeg, kus paljud ammused p?hiv??rtused k?rvale heidetakse, p?hjapanevaid otsuseid tehakse ?lepeakaela ega osata vahet teha olulise ja ebaolulise vahel, ei j?ta m?ju avaldamata ka peategelase elule ja k?ek?igule. &t;br/&t; "Tants l?bi rukki" leidis ?ram?rkimist 2002. a romaaniv?istlusel.

Toomas Tauberi eluunistus soetada endale suur ja k?igiti korralik raamatukogu saab aegam??da teoks. See on mehe elut??, mille nimel ta on tegutsenud kogu oma teadliku elu, pannes raamatutesse nii oma raha, k?tet?? kui ka hinge. Paraku n?uab elu peale raamatute veel palju muud. Kasvab peale teistsuguste m?tete ja ideaalidega noor p?lvkond, kellele Tooma t?? j??b kaugeks ning ei tundu ?ldse vajalik. Noortel on oma probleemid, nemad elavad oma elu ega lase end isa ja ?ia elut??st segada. Vanem p?lvkond kaob, nooremad aga seisavad teelahkmel, mis neid sunnib tegema k?llaltki r?nki valikuid.

K?esoleva romaaniga l?petab autor autobiograafilisel materjalil p?hineva romaanide seeria, mis koosneb kokku seitsmest raamatust. Need on «?ravalitu» 1. ja 2. raamat, mis moodustavad telije, millega suuremal v?i v?hemal m??ral p?imuvad «Kaksikelu» ja «Lummetallatud rada». Romaanid «Majad j?e ??res» ja «Elut??» jutustavad vagurast ja hellikust poisij?nglasest, tema kujunemisest ebakindlaks ja tuge otsivaks nooreks meheks ning lapslike illusioonide purunemisest. «Kaldaliiva» j?tkab seda teemat juba kogenud mehe silmade l?bi, kes l?puks j?uab ?ratundmisele, et igal inimesel on ?igus valida oma tee ja et saatus aitab ainult julgeid. Kokkuv?ttes moodustab nendest raamatutest ?levaade ?he eestimaise suguv?sa k?ek?igust 20. sajandil. Aga k?igepealt r??gib see t?ep?hine raamat Saatusest, tema kummalistest keerdk?ikudest. Uskugem Saatust, aga ?rgem j?tkem k?ike tema hooleks!

Inimene on loodud paaris elama. Ainult kahekesi koos on v?imalik elust t?iuslikku r??mu tunda. Kuidas paarid tekivad, mismoodi kellegi paariselu on alguse saanud v?i millised probleemid neid vaevavad, seda teavad vaid asjaosalised ise. Ent seda, kui kaua kellegi paariselu kestab ja millal v?i kuidas l?peb, ei tea ette mitte keegi. Altari ees antud abielut?otuses ?eldakse: kuni surm meid lahutab. Aga tegelikult? Vita brevis est, elu on l?hike, ?tlesid juba vanad roomlased, ja see hoiatusena k?lav fraas kehtib t?nap?evani. ?ks paarilistest lahkub esimesena, aga mis saab tollest, kes j??b? See raamat r??gib kuuest v?ga erinevast inimesest – kolmest paarist, kellel iga?hel on oma lugu ja kes k?ik on omavahel ?ht- v?i teistviisi seotud.

Naabrite sisemaailma, nende ps??hika keerukatesse lab?rintidesse on kaaskodanikud alati kiigata p??dnud, aga enamasti edutult. V?he sellest – ka inimene ise ei oska sageli oma haraliseks kiskuvaid tundeid ?ra seletada ja peab lihtsalt leppima tunnetusega, et saab r??mu ja rahuldust leida ka ilma, et peakski nende elus nii vajalike emotsioonide p?hjust l?puni lahti seletama. Selle raamatu tegelasi ?hendavad pealtn?ha lihtsad, aga tegelikult ?ige mitmekihilised suhted, ja j??gu lugeja otsustada, millised neist on head ja vajalikud, millised aga v?ib-olla taunitavad v?i koguni ohtlikud.

Nende kaante vahelt leiate s?mboolse portree ?hest elatanud naisest, kes elab ?ksinda vanat?dilt p?ritud Oap?llu v?iketalus Hiiumaal, kaaslasteks kass Mirri ja lugematu hulk eluteel talletatud, m?lu poolt juhuslikus j?rjestuses ette s??detud m?tteid ja meenutusi. Elus toimunud s?ndmused k?ivad vanuriga k?ikjal kaasas, vahel haaravad teda j??gitult ja sunnivad ammu toimunut j?lle l?bi elama. Sealsamas aga taanduvad need meenutused kiretu jutustaja ossa, ning ta saab elus juhtunut k?rvalseisja pilguga uuesti ?le lugeda nagu raamatukogust toodud romaani, tookordsetele s?ndmustele oma m?tteid vahele l?kkides. Nagu k?iki eakaid, hakkavad ka Ernat kimbutama mitmed terviseh?dad, aga need ei suuda naise loomup?rast optimismi murda. L?plikule minekule ta ei m?tle, sinna on veel aega!

Romaanis „Mere taga” hakkas Riina Vainum?e oma Soomes bussijuhina t??tavat meest Jaanust kahtlustama keelatud suhetes seal tegutseva arsti Loone Kuusikuga. Alusetu s??distus viis l?puks perekondliku konfliktini, n?rdinud Jaanus p?genes tagasi Soome ja temalt enneolematut teenust soovinud Loone j?udis eesm?rgini. Oma n?rkushetkest h?bi tundev mees l?petas Soomes t??tamise ja tuli tagasi kodumaale, j??des uskuma Loone Kuusiku lubadust, et nad enam kunagi ei kohtu. Ja ikkagi said nad neli aastat hiljem Eestis kokku. Mees sai l?pliku kinnituse ebam??rasele teadmisele, et tal on lisaks oma pere kahele t?trele ka kolmeaastane poeg. Loone aga tundis j?llegi sedasama mis tookord Helsingis – Jaanus Vainum?e on ainus mees maailmas, keda ta t?esti endale tahaks …

Juhtub ?pris harva, et inimene on oma eluga sedav?rd rahul, et loobub paremat t??d ja suuremat palka vastu v?tmast. Euroopa Liitu astumine kaotas riikide vahelt piirid, uuenenud seadused lubasid asuda t??le ka v?lisriikidesse ja seda v?imalust kasutasid oma eluj?rje t?stmiseks tuhanded eestlased. ?heks nendest oli ka bussijuht Jaanus Vainum?e, kellele Soomes t??tamine t?i kaasa hoopiski ootamatud probleemid. ?hest ja k?iki rahuldavat lahendust inimsuhetele ei ole v?imalik leida, ka Jaanus pidi l?puks tegema ?snagi vastuolulisi valikuid.

Oma uues raamatus „e-armastus“ r??gib Erik Tohvri t?nap?eva inimeste v??randumisest ?ksteisest, millele aitab kaasa ka nn sotsiaalmeedia. Autor kirjeldab sageli halenaljakaid olukordi, millesse v?ivad sattuda inimesed, kes suhtlevad ?ksteisega peamiselt v?i ainult interneti teel, n-? silmast silma n?gemata. Tehnoloogia arengut siiski ei r?nnata, vaid esitatakse k?simus, kust jookseb selle kasutamise piir ja mil m??ral see m?jutab inimelusid ja -saatusi.

On vana t?de, et sugulasi ja naabreid ei saa valida, nendega peab lihtsalt arvestama; paraku v?ib see etten?gematuid olukordi, ootamatuid suhteid ja pahandust kaasa tuua. V?ljaotsa tee oli alati Eespere ?uest l?bi k?inud ning ka talu uut pererahvast juba paar aastat teeninud. Kui aga v?imukas linnadaam Sigrid Lasila Eesperele oma suvekodu rajas, tekkisid naabrite vahel sedamaid nii t?mbe- kui t?ukej?ud, sest kena v?limusega naine oli harjunud nii oma kui ka teisi mehi valitsema. Kujundanud Mari Kaljuste